Argipäeviti kool või lasteaed, huviringid ja mängud, nädalavahetustel looduses liikumine ning vahel mõni väljasõit – Tallinna Lastekodu perekodu argielu on tuttav paljudele lastega peredele. Ometi saadab seda küsimus: millal ma oma pere juurde tagasi saan?

Kutsusime sotsiaalmeedias inimesi üles jagama, mis vahvaid sõnu on nende lapsed väiksena kasutanud. Kas hääldanud midagi teisiti või välja mõelnud täiesti teise sõna, sest originaal ei taha kuidagi kasutusse tulla. Kui enamjaolt on tegu nunnu arenguetapiga, siis logopeed annab nõu, millal võiks asjale tähelepanu pöörata.

Mäletad veel oma lapsepõlve lemmikuid? Seda ühte kaisukat, mis pidi igal õhtul kaissu tulema? Või klotse, millest sai ehitada losse? Võib-olla hoopis mänguautot, millega sai tundide viisi mööda põrandat ringi sõita? Mõne mänguasja nimi võib olla ammu ununenud, aga tunne, mida pakkus, on siiani meeles.

Maal elamise varjukülgedest rääkides nimetatakse tavaliselt suletavaid koole ja lasteaedu ning kehva ühistransporti. Nendega oskab kolimist kaaluv pere vähemalt arvestada. Oma lühikese maal elamise kogemuse põhjal arvan, et tegelik lõiv saabub hoopis siis, kui laps vajab abi või perel on mõni mure.

Mul on maailma kõige lahedamad lapsed. Ma tean, et see on subjektiivne hinnang. Nad ajavad mind naerma. Nad õpetavad mind nägema elus detaile, millele pole osanud ammu tähelepanu pöörata. Argipäeviti kell 8.35 mõistan ma aga täielikult seda paradoksi, et ühe lapsevanema sisse mahub samaaegselt vastupandamatu soov oma laps aknast alla visata ja samas armastada teda rohkem kui midagi muud siin maailmas.

Sel aastal ootab Kidsfestil peresid päris oma muinasjutumaailm! Lõbusate Mängujuhtide mängumaailmas saavad lapsed kohtuda Pipi, Ämblikmehe, K-pop’i Rumi, Käpapatrull Marshalli ja Nukumaja Gabbyga. Iga tegelane on tulnud festivalile ühe eesmärgiga: lüüa laste silmad särama ja pakkuda unustamatu elamus.

Populaarne vanemlusmentor Xenia Koval on aastaid nõustanud noori peresid, kes teevad esimesi samme lapsevanematena ning tunnevad, et vajavad kogenuma inimese tuge, et olukordi paremini mõista ja neis orienteeruda. Siin on tema viis soovitust vanematele, kelle peres kasvab kaks last.

Räägime ju küll, et lapsed ja noored liiguvad üha vähem, siis õnneks leiab ka positiivseid trende. Eesti spordiregistri viimatised andmed näitavad, et üle poole kõigist spordiklubides ja -koolides harrastajatest on alla 19-aastased ning organiseeritud sport on oluline osa noorte huvitegevusest. Kuigi jalgpall ja ujumine on noorte seas püsinud kõige populaarsemate alade hulgas, on harrastatavate spordialade valik viimase kümnendi jooksul muutunud eriilmelisemaks, mis peegeldab noorte mitmekesisemaid liikumishuve.

Kes on sügelistega kokku puutunud, see teab, et nalja nendega pole – haigusest jagusaamine võtab nii aega, närvirakke kui ka lõputute kreemide-salvide peale kuluvat raha. Kui keegi need koju toob, peab terve pere olema valmis lõputuks sügamismaratoniks ja lõputuna näivaks koristamisaktsiooniks.

Instagramis saab tähelepanu ühe ema avastatud lahendus, kuidas enda viieaastane õigeks ajaks eelkooli jõuaks ja seeläbi ka ise tööle hilinemata saabuda.

Abielludes või kooselulepingut sõlmides saavad inimesed valida kolme varasuhte vahel: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Kui perre sünnivad lapsed, saab varajagamine varasemast veel suurema tähtsuse – kas lastele saab pere purunemisel säilitada suures muutuste keerises nende kodu või tuleb sealt kogu perel välja kolida, et see pooleks jagada. Kuidas on lood muu varajagamisega?

Augustis tähistas Emma oma esimest sünnipäeva. Ta elab haruldase päriliku haiguse, düstroofilise bulloosse epidermolüüsiga, mille tõttu on tema nahk erakordselt habras ning võib viga saada ka tavalisest puudutusest või hõõrdumisest. Vanuses, mil laps tahab järjest rohkem liikuda, katsuda, haarata ja maailma avastada, peavad Emma vanemad Jaanika ja Urmas mõtlema iga päev sellele, kuidas teda samal ajal vigastuste eest kaitsta. Ometi loodavad nad, et tütre lapsepõlve ei määra ainult sidemed, haavad ja arstivisiidid.

Käes on on rahvusvaheline düsleksia teadvustamise nädal. Lihtsas keeles on düsleksia õpihäire, mille tagajärjel on inimesel lugemine ja lugema õppimine raskendatud. Düsleksiaga inimene küll näeb sõnu samamoodi nagu tavaline inimene, aga ta aju tunnetus kirjapildist võib lugemise vägagi keeruliseks muuta.

Kui laps saab sünnipäevakingiks raha, tuleb tal otsustada, mida sellega teha: kas kulutada või koguda. Kumma kasuks sinu laps otsustaks? Varem või hiljem puutub iga laps selliste valikutega kokku, kuid rahaasju saab harjutada juba enne päris otsuste tegemist.

„Aga kõik teised on ju seal!“ Seda argumenti kuulevad ilmselt paljud lapsevanemad, kui laps jõuab ikka, mil sõbrad kasutavad TikTokki, Instagrami ja teisi sotsiaalmeediarakendusi. Kontota laps võib tunda, et osa tema sõpruskonna ühisest maailmast on talle kättesaamatu ja tema on sellest välja jäetud.

Lapsevanema üks jubedamaid tundeid on abitus, kui laps on hädas, aga vanem ei oska midagi ette võtta. Täiskasvanud suudavad oma hirme päris hästi varjata, aga laps väljendab nende korral ehedat ja tugevat emotsiooni. Kui väikesed hirmud kasvavad suureks, kuidas siis vanemana oma ärevuses last toetada?

Hugo on kõigest 12-aastane, kuid tegutseb DJ-na juba kolmandat aastat. „Tahtsin ka olla natuke tuntud inimene ja tundub, et nüüd ehk nii lähebki,“ ütleb ta rahulolevalt. Tema unistus on jõuda Beach Grindi lavale ja vallutada ka välismaised lavad. Koos ema Janeliga räägib Hugo oma esimestest esinemistest, pere toetusest, hobi kuludest ja sellest, kuidas ta kriitikasse suhtub.

RusDelfi video-podcast’i „А давай!“ („Teeme Ära!“) teises osas kohtus Alika Milova enda kauaaegse tuttava Aleksandr Žemžuroviga, kes on tuntud tele- ja raadiohääl. Sel korral olid rollid vahetunud ja küsimusi esitas Alika. Muu hulgas tuli jutuks, kuidas on eesti ja vene keele kasutus Aleksandri peres jagatud.

Kolmanda lapse sünd pidi Kristjan Novitski peres olema rõõmus sündmus, ent ootamatult sai sellest hoopis võitlus elu eest. Keeruline aeg pani ümber hindama seni kehtinud prioriteete ja otsima vastust küsimusele, kuidas hoida vaimset tervist ja elurõõmu siis, kui igapäevane maailm kipub laiali kukkuma ning tegevusi tundub olevat rohkem kui käsi ja aega.

Lapsepõlve kõige eredamad mälestused ei sünni alati suurtest reisidest või uhketest sündmustest. Vahel jäävad kõige paremini meelde hoopis väikesed hetked – autosõit vanaema juurde, spontaanne piknik või midagi head, mida koos jagada. Mamba lisab neisse hetkedesse natuke värvi, mängulisust ja magusat rõõmu.

Enteroviirus on sügistalvisel ajal sage põhjus, mis lapsi haigena lasteaiast koju saadab. Viirusest tekitatud käe-, jala- ja suutõbi võib kulgeda lapsel muidu kergelt, kuid sellega kaasnevad ebamugavust tekitavad villid suus ja kehal ning tüsistusena võivad küüned ära tulla.

Liiklusohutuse minisaade „Turvaliselt kooli“ on tagasi uue osaga! Praegu on vaatluse all kirgi küttev ja lapsevanemaid polariseeriv teema: elektrilised tõukerattad. Enrico Eismel lubas Andres Puusepa oma kooliteekonnale kaasa tõuksima.

Uus kooliaasta on hoo sisse saanud ja nagu uued algused ikka võib see oma intensiivsuses väsitada. Kui lapse käitumine pole enam tavapärane, jõuvarud paistavad vähenevat, tekivad raskused koolis või sõpradega, tasub lapsevanemal targasti sekkuda.

„Kui mu kolmeaastane poeg sai prillid, tulid mul pisarad silma. Prillides pole ju midagi halba, aga ikka loodad, et sinu laps neid ei vaja,“ meenutab Rometi ema Liina. Romet on üks neist lastest, kelle nägemisprobleem avastati päris vara. Kuidas selliste avastusteni jõutakse ja mis diagnoosid on väikelastel kõige sagedasemad?

Oodatud lastefestival Kidsfest toimub juba 11 päeva pärast, 18. oktoobril! Festivali head partnerid panid kokku vahvad kingitused, et Pere ja Kodu toimetus ühes Karupoeg Puhhi ja Väikese Tomiga saaksid armastatud mõjuisikud isiklikult peole kutsuda.

Pere ja Kodu kuulutas augustis lasteaedadele välja meisterdamisvõistluse, kus kõik rühmad said 18. oktoobril toimuvale lastepeole Kidsfest meisterdada kaunistusi. Loosiõnn naeratas neljale lasteaiarühmale, kes saavad peopääsmed ja mänguasjad.

Lastega töötamise piirangu puhul võib kõige eksitavam sõna olla „ainult“: ainult mõni laps, ainult vahel, ainult vabatahtlikuna, ainult teise täiskasvanu juuresolekul. Lastekaitseseadus lähtub sellest, kas inimene puutub oma töö või tegevuse käigus lapsega vahetult kokku. Seega pole määrav ametinimetus, asutuse põhitegevus ega see, kui suure osa inimese tööst moodustab lastega tegelemine. Oluline on vaadata, mida inimene oma töö või tegevuse käigus tegelikult teeb ja milline on tema kokkupuude lapsega.

Ann Margit koges pärast esimese lapse sündi sünnitusjärgset depressiooni. „Ma ei saanud kodust välja ilma, et mina või laps oleks hüsteeriliselt nutnud, süüdistasin end pidevalt ning uskusin, et kui ma vaid veel rohkem pingutaksin, kogeksin ka mina ilusat emadust.“ Ta otsustas, et ei soovi oma läbielamisi unustada, vaid luua kogetu alusel midagi, mis oleks tulevikus abiks nii talle kui ka teistele värsketele lapsevanematele.

18. oktoobril ootab Pere ja Kodu kõiki lapsi koos peredega Kultuurikatlasse laste suurimale peole Kidsfestile. Kolmandat aastat seda tehes saab korraldustiim ja suurimad fännid omale ka Kidsfesti särgid selga. 141st laste saadetud joonistusest valiti välja Miralda Vahari töö – palju õnne ja suur aitäh kõigile väikestele disaineritele!

Lapseootus on aeg, mil naise maailm täitub uute helide, mõtete ja unistustega. Sa vaatad oma kasvavat kõhtu ja püüad ette kujutada, milline saab olema kõhubeebiga esimene kohtumine. Kuid koos nende soojade piltidega hiilib tulevase ema südamesse sageli ka kerge ärevus. Nimekiri asjadest, mida beebi vajab, tundub lõputu ning selle listi üks olulisemaid punkte on ideaalse lapsevankri leidmine.