Psüühikahäire võib inimese ellu tulla ootamatult ja viia olukorrani, kus igapäevaeluga toimetulek muutub keeruliseks ning vaja on kiiret professionaalset abi. Sellises olukorras on abiks akuutpsühhiaatria osakond, kus pakutakse tuge ja ravi inimestele, kelle vaimne seisund vajab kiiret sekkumist ning pidevat jälgimist.

Mis juhtub siis, kui oskus inimesi peenelt tajuda muutub sotsiaalses olukorras pidevaks valvelolekuks? Kunstiterapeut Kelli Sevilla Kook kirjutab isikliku kogemuse kaudu tundlikkuse kahest küljest ehk võimest märgata teistes seda, mis jääb sõnade taha. 

Ühel hetkel võib tööelus kätte jõuda aeg, mil senine valem enam ei tööta. Jõudu pole samamoodi nagu paarkümmend aastat tagasi, pidev kiirustamine väsitab ja üha olulisemaks muutub küsimus, kas tõesti peab veel aastaid töötama tempos ja tingimustel, mis endale enam ei sobi. Mis saab siis, kui nii enam ei taha või ei saa, ent uut teed pole veel leidnud?

„Vähem on rohkem – maitsekus eelkõige,“ õpetas Kristina Viirpalu ema, kui väikesele tütrele stiili- ja ilupõhimõtteid edasi andis. Hinnatud moekunstnik pühendub väsimatult klientide erilise välimuse loomisele, aga kuidas hoolitseb ta enda eest?

Kas kõlab tuttavalt, kui õhtul jääd kergesti magama, kuid ärkad keset ööd üles ja avastad, et uni on kadunud? Murettekitavaks võib olukord muutuda siis, kui öine ärkamine kordub sageli, uuesti uinumine on järjepidevalt raske ja kõik see hakkab mõjutama enesetunnet ning toimetulekut järgmisel päeval.

Kris Jenneri on ehe näide, et tugev ärivaist, oskus oma mainet kujundada ja tähelepanu kasumlikeks võimalusteks muuta võivad viia erakordse eduni. Tema teekond tõestab, et edul pole vanusepiiri ja uued võimalused võivad avaneda ka siis, kui paljude arvates on elu parimad aastad möödas.

Taanlaste hygge õpetab, kuidas luua pimedasse aega rohkem soojust, kohalolu ja väikeseid rõõme. Ent hubasest kodust üksi ei piisa, sest hea enesetunde toetamiseks vajame ka päevavalgust, liikumist, und ja inimesi enda ümber. Kuidas sügiskaamos enda kasuks pöörata?

Aastaid määravad pereelu laste kool, trennid, söögiajad, mured ja vajadused. Ühel hetkel sirguvad lapsed suureks ja siis on kodu vaiksem ning aega rohkem. See, mida vanem on kaua oodanud, võib hoopis kaasa tuua ootamatu küsimuse: mida ma nüüd oma elu ja iseendaga peale hakkan?

Kui rahvaloendaja ühel päeval mu uksele koputab ja mina talle ütlen, et olen rahvuselt hiinlane, siis täpselt nii ongi. Ma lähen ametlikku statistikasse hiinlasena ning see, kas ma mandariini keeltki valdan, pole sealjuures oluline.

Täna astus Eesti presidendina ametisse Ülle Madise. Naispresident pole Euroopas aga sugugi tavaline nähtus. Vaatame lähemalt nelja Euroopa naisriigipead ja meenutame, millised väärtused ja põhimõtted on nende juhtimist kõige enam kujundanud.

Verbaalne väärkohtlemine ei pruugi alati olla karjumine või otsese solvang. Mõnikord peitub see hoopis peenemas käitumises, näiliselt tavalises vestluses, milles on pidevat kritiseerimist, halvustavaid nalju, süütunde tekitamist või olukordi, kus inimene hakkab omaenda sõnades ja tajudes kahtlema.

90-aastaselt ei valmistu enamik inimesi fitnessivõistluseks, kuid Margie Hennesy treenib koos oma miniaga oma esimeseks Hyroxi võistluseks. See on katsumus, mis nõuab nii füüsilist vastupidavust kui ka vaimset sitkust. Margie lugu näitab, et kunagi pole liiga hilja end ületada, uusi väljakutseid vastu võtta ja iseennast üllatada.

Sul on kogemusi rohkem kui kunagi varem, tead paremini, mida tahad ja tunned ennast ehk isegi kindlamalt. Ometi hakkad märkama midagi kummalist. Tööl küsitakse arvamust noorematelt. Tänaval ei püüa sa enam pilke nagu varem. Reklaamides ja moes näed harva endasuguseid naisi. Millal muutus maailm sinu ümber nii, et ühel hetkel tundub: mind enam ei nähta?

Ruhnus, kaugel maagilisel saarel, otsustasid Maive ja Jüri Rute pärast ligi 40 koos oldud aastat uuesti teineteisele „jah“ öelda. Laulatus toimus vanas pühakojas ja sajandivanustes ruhnurootslaste pulmarõivastes. „Ehtsate pulmariiete kandmine vanas Ruhnu puukirikus oli sõnulseletamatu elamus. Olime koos 30 sõbra-sugulasega veel pikalt Ruhnu lummuses,“ meenutab Maive erakordset sündmust.

Toitumisel on oluline roll organismi heaolu ja tervise toetamisel. Üha rohkem pööratakse tähelepanu sellele, kuidas igapäevased toiduvalikud mõjutavad organismi põletikulisi protsesse ning millised toidud aitavad neid tasakaalus hoida.

Kui tee, mida mööda käidud, on piisavalt pikk, hakkavad silma käänakud ja teelahkmed, mis tunduvad vastuolulised. Neisse süvenedes loksub ajajoonel aga kõik paika. Kuidas sai talulapsest astrofüüsik? Kuidas sai füüsikust poliitik ja mis viis meie põhiseaduse põhjatähe aastaks Kosovosse?

Mis tunne on alustada tööpäeva teadmata, milliseid inimesi, olukordi või üllatusi järgmised tunnid kaasa toovad? Triin vastutab bussiroolis kümnete reisijate eest ning Lalabaimi takso tagaistmele jõuavad inimesed oma rõõmude, murede ja vahel ka väga keerulise käitumisega.

Tartu vangla direktor Merle Ulst (47) peab oma töös oluliseks inimlikkust ja avatust. Kuid kui töömõtted kuhjuvad üle pea, teeb ta kuuma sauna ja hüppab seejärel raudkülma vette, sest see aitab kõige paremini pingeid maandada.

Armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite on kunstiajaloos üks tuntumaid, kuid ka vastuolulisemaid naisekujusid. Tema alastust kujutavad kunstiteosed on läbi sajandite tekitanud nii imetlust kui ka pahameelt.

Soome kolides viis üht naist sinna abikaasa töö, teist soov pere koos hoida ja kolmandat ootamatu tööpakkumine. Aastatest sai aga 12, 18 ja koguni 30 aastat. Selle ajaga jõuab võõras riigis tekkida terve elu – töö, sõbrad, harjumused ja oma rutiin. Ometi soovisid nad kodumaale tagasi tulla.

Kui Ele Kõlar koos õde Kajaga palmisaarest laulis, polnud ta ühelgi sellisel veel käinud. Nüüdseks muidugi on – Ele on kirglik reisisell, kes rännanud kümnetes riikides, enamjaolt üksi ja omapäi. Pool sajandit tagasi Eestit vallutanud hitt „Tulen saarelt“ kõlab taas värskelt välja antud Kõlarite kogumikul „Mina ise“.

Paljudes kultuurides on alastiolekul võimas sümboolne tähendus.

Põhja-Koreas peavad naised läbima aastatepikkuse sõjaväeteenistuse, kuid endiste sõdurite tunnistuste järgi tähendab see paljudele nälga, kurnatust ja seksuaalset vägivalda. Üks riigist põgenenud naine meenutab, kuidas tema ülemus kutsus naissõdureid ükshaaval oma kabinetti ja vägistas neid. „See kordus ikka ja jälle ning sellel ei olnud lõppu.“

Praeguse investeerimishulluse taustal võivad paljud neljakümnendates eluaastates inimesed mõelda, kas investeerimisega alustamiseks on juba liiga hilja. Soomlanna Kaisa Karjalainen, kes on ise suurepärane näide sellest, et investeerimisega alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja.

Tihti ei ütle inimene otse välja, et tal on raske või ta vajab abi. Selle asemel võivad tema käitumises ilmneda väikesed muutused, näiteks ta helistab harvem, ärritub pisiasjade peale, loobub tegevustest, mis talle varem rõõmu pakkusid. Kuidas märgata, et lähedasega ei pruugi kõik korras olla?

„Lapse ja noorena mulle ei meeldinud vaadata fotosid endast, tundusin seal alati kuidagi tobe või nõme,“ ütleb kirjanik Urmas Vadi. „Võib-olla peabki rahulikuks vaatamiseks olema möödunud mingi aeg, et miski enam ei häiriks. Lapsena olid juba riided kuidagi valed, kusagilt pigistas, midagi hõõrus, talvel pidi kandma karupükse, need torkisid, nagu oleks sattunud klaasvillahunnikusse.“

2025. aastal tõusis Eesti klassikalise muusika taevasse uus täht – Ukrainast pärit Havryil Sydoryk võitis Klassikatähtede konkursi. Noor pianist ja helilooja saabus Eestisse koos kunstnikust ema Marianna Ostrohliadiga, kes pidi Eestis elu ülesehitamiseks töötama koristaja ja nõudepesijana. Nüüdseks on Havryili edu aidanud ka Mariannal loometöö juurde naasta.

Magamistoas ei pruugi meeste ja naiste soovid ning tempo alati kokku langeda. Kui üks partner eelistab pikemat eelmängu ja aeglasemaid, täpseid puudutusi, võib teine tahta kiiremini asja juurde jõuda.

Emotsionaalselt pidurdatud inimene on sageli väga rahulik ja mõistlik, ta eelistab rääkida faktidest ja lahendustest, mitte tunnetest. Kas saab elada nii, et tunded on justkui välja lülitatud?

Oktoober on vaimse tervise kuu. See on hea aeg pöörata rohkem tähelepanu nii iseenda kui ka lähedaste vaimsele heaolule. Ärevus on tunne, mida kogeme aeg-ajalt kõik. Süda hakkab kiiremini lööma, mõtted muutuvad rahutuks, kõhus keerab ja tekib soov olukorrast eemalduda. Aga millal on ärevus tavapärane reaktsioon ja millal annab märku, et inimene vajab hoopis tuge või abi?